“Ma ei tea”

Video: Mait Vaik

Siin kohvitassis näen ma märatsevat inglit,
kes soovib mulle head, kuid ma ei tea, kas olen seda meelt.
Neid nägusid hea vaadata on pargipingilt.
Kui leian read, siis äkki veab ja räägin täpselt sama keelt.
Kui liivakastist leiad oma näoga lelu,
see riivab sind ja sinu hing ei ole selles valguses.
Siis aru saad, et see ei olegi su elu.
Kaob ära pind ja sulgub ring ning kõik on jälle alguses.

Ja ma ei tea, miks olen siia tulnud.
Ja ma ei tea, mis tulevik, mis olnud.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea, kas keegi vastu tuleb.
Ja ma ei tea, kes avab või kes suleb.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.

Kord üksilduses tundus valu liiga helge,
kui saabus aeg ja kõik need laed täitusid ridadega siis.
Ja ikka veel ei ole mulle päris selge,
mil vaibub raev ja kostuv kaeb ei saabu iial uuesti.
Ja koidikul, kui keegi jälle lahkub ilmast,
jääb armastus, jääb lohutus, jääb kohvitassi ingli rüü.
Ei tiri pisarat ma enam välja silmast.
Kõik kohutus, kõik rõhutus, kõik see on lihtsalt sinu süü.

Ja ma ei tea, miks olen siia tulnud.
Ja ma ei tea, mis tulevik, mis olnud.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea, kas keegi vastu tuleb.
Ja ma ei tea, kes avab või kes suleb.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.

Ja ma ei tea, miks olen siia tulnud.
Ja ma ei tea, mis tulevik, mis olnud.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea, kas keegi vastu tuleb.
Ja ma ei tea, kes avab või kes suleb.
Ja ma ei tea.
Ja ma ei tea.
Ja maei tea.