Teinekord võib uus olla ammu unustatud vana. Nõnda on lood sellega lauluga mis kõvakettasügavusest pinnale ujus ja silmapilk avaldamist nõudis.
Märkuseks niipalju, et lugu pärineb ajast mil Mai veel laulis, Alar (kes on ke selle loo autor) mängis kitarri ja Arvi trumme. Seega on see tükike ajalugu.
PS. Kuigi see lugu kannab sarnast nime mis Ellen Niidu lasteraamat ja hiljem selle põhjal vändatud animafilm on tegemist suuresti kokkusattumusega. Sellele vaatamata võib seda lugeda austusavalduseks meie seast juba lahkunud sõnaseadjale.
